26. septembril jõudis Eesti Tegevusterapeutide Liiduni Sotsiaalministeeriumi pöördumine, milles tehakse ettepanek jätta uuest konsensusleppest välja erialad, mille järele ministeeriumi hinnangul puudub lähiaastatel suurem vajadus. Nende hulka on arvatud ka tegevusterapeudid. Otsus tugineb osaliselt OSKA uuringuraportile „Tulevikuvaade tööjõuvajadusele: tervishoid“ (2024), kust tegevusterapeudid on samuti välja jäetud, kuna me ei ületanud uuringu lävendit.
Kahjuks anti reageerimiseks aega vaid kuni 29. septembrini.
Lisame siia alla ETL’i vastuse täies mahus, koos lisatud toetuskirjadega.
Loodame sisulistele aruteludele ja konstruktiivsele koostööle, et tagada tegevusteraapia kestlik areng Eestis ja kvaliteetne tugi inimestele, kes meie abi vajavad.
***
Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.
Käesolevalt saadame vastuse 26.09.2025 meile Sotsiaalministeeriumi poolt saadetud kirjale “Uue konsensusleppe sisend” seoses tervisevaldkonna rakenduskõrghariduse konsensusleppe ettevalmistamisega. Kirjale on lisatud toetuskirjad Eesti Puuetega Inimeste Kojalt ja rahvusvahelistelt erialaorganisatsioonidelt World Federation of Occupational Therapists (WFOT) ja Council of Occupational Therapists for the European Countries (COTEC).
Täname võimaluse eest kaasa rääkida oma eriala tulevikus ja loodame, et edaspidi toimub kaasamine piisava ajavaruga ja õigeid kanaleid kasutades (kiri jõudis liiduga mitteseotud meiliaadressile reedel 26.09 kell 7.40 ja vastust oodatakse esmaspäeval 29.09). Jätame siia edaspidiseks Eesti Tegevusterapeutide Liidu ja Eesti Tegevusterapeutide Ametiühingu ametliku meiliaadressi, mis on leitav nii kodulehelt kui ka äriregistrist: tegevusteraapia@gmail.com.
Ühtlasi väljendame soovi olla üheks konsensuslepet allkirjastavaks organisatsiooniks (eelmise lepingu sõlmimisel seda varianti meile välja ei pakutud, samuti ei konsulteeritud meiega konsensusleppe sisu osas) ning teeme ettepaneku täiendavaks tegevusterapeutide praktikate juhendamise rahastamiseks õdedega võrdsetel alustel.
Kokkuvõte: Eesti Tegevusterapeutide Liidu seisukoht on, et 25 õppekohta aastas (või 16 nagu enne konsensuslepet oli) ei kata mitte kunagi ära reaalset tegevusterapeutide vajadust Eestis ning vastuvõtt peaks olema umbes 100 tudengit aastas. Samas teadvustame, et praktikakohtade puudumine ei võimalda nii suurt vastuvõttu ja seega on meie ettepanek, et perioodil 2026-2030 on minimaalne tegevusterapeutide õppekohtade arv 40 õppekohta aastas ning koostöös hakkame otsima täiendavaid lahendusi tekkinud ja iga aastaga suureneva lõhe ära lahendamiseks. Samuti teeme ettepaneku eraldada 10 kuni 20 õppekohta aastas terviseteaduse magistri õppekohtadele spetsialiseerumisega tegevusteraapia suunale (õppekava on valmimisel).
Järgnevalt vastame kolmele meile esitatud küsimusele:
Küsimus 1: Milliseid tervisevaldkonna erialasid tuleks uues konsensusleppes kindlasti prioriteedina käsitleda (nt vajaduspõhisus, tööjõupuudus, uued arenevad valdkonnad) ja mis on selle põhjus?
Meie vastus: Meil on raske rääkida teiste erialade nimel, kuna see eeldaks erinevate erialade esindajate kaasamist ja ühist arutelu (oleme tulevikus sellistele aruteludele avatud). Teeme ettepaneku, et tegevusterapeudid oleks prioriteetne eriala uues konsensusleppes, kuna:
- Tegevusterapeutide tööjõuvajadus on Eestis hindamata ja seetõttu ei ole valitsusel ega ka otsuseid tegevatel teistel osapooltel olnud piisavalt andmeid teadlike ja ühiskonna vajadustele vastavate otsuste tegemiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et konsensusleppe 17.09.2025 toimunud erialaliitude kohtumise (kuhu meid ei kutsutud, ega mille jaoks ükski osapool meilt kui tegevusterapeudi eriala ainuesindajatelt sisendit ei küsinud) memos tuuakse tegevusterapeutide leppest välja jätmise ühe põhjusena, et tegevusterapeutide järgi puudub lähiaastatel vajadus ning see baseerub OSKA uuringuraportile “Tulevikuvaade tööjõuvajadusele: tervishoid” (2024). Soovime rõhutada, et OSKA raporti metoodilised alused välistavad tegevusterapeutide (ja ka osade teiste) erialade tööjõuvajaduse hindamise. Vastav info on leitav ka uuringutest endast ning seda kinnitas OSKA tervishoiu raporti uuringujuht 2017 uuringu kohta 01.03.2021 ja 2024. aasta uuringu kohta 20.06.2024 kirjas: “Oleme samal arvamusel, et Eestis on vaja enam tegevusterapeute, seda ühtviisi sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuasutustesse nii era- kui avalikus sektoris (sh KOVides), kuid paraku ei saa me nende vajadust käimasoleva tervishoiu valdkonna analüüsi käigus siiski hinnata…. oleme jätkuvalt valmis andma indikatsiooni huvitatud osapooltele, et tegevusterapeutide näol on tegemist kasvava tööjõuvajadusega kutsealaga, mille õpe väärib toetust.” Tegevusterapeute oli 2017 ja 2024. aastal ja on ka tulevikus liiga vähe, et ületada raportis analüüsitavate erialade lävendit (vähemalt 1% valdkonna tööjõust) ning Sotsiaalministeeriumi 21.04.2024 Heroes projekti käsitleva kirja vastuse põhjal ei ole lähiajal tulemas lahendusi, mis tegevusterapeutide tööjõuvajadust hindaks. Oleme väga mures, et riiklikult tehakse otsuseid õppekohtade, täiendkoolituste ja laiemalt ühiskonna vajaduse osas tuginedes osaliselt andmetele, mida reaalselt ei eksisteeri (kahjuks pole see esimene kord kui riigiasutuse esindaja või mõni teine osapool põhjendab tegevusterapeutide osas tehtud otsust läbi selle, et OSKA seda ei maini). Ühtlasi oleme väga mures, et riigi erinevad asutused ja nende erinevad osakonnad seda infot ei tea, kuigi me oleme näiteks Sotsiaalministeeriumi ja teiste osapoolte tähelepanu sellele korduvalt juhtinud ja me arutasime seda sama teemat koos teiste teemadega 02.04.2025 toimunud kohtumisel, kus osalesid ka viis Sotsiaalministeeriumi esindajat. Kõik antud koosoleku ajendiks olnud tegevusterapeutide õiglustunnet riivanud asjaolud on leitavad siit.
- Eesti tervishoiusüsteemis toimub tegevusterapeutide alarakendamine võrreldes teiste tervishoius töötavate spetsialistidega. Tervise Arengu Instituudi statistika (THT001, THT002) järgi on perioodil 2015-2024 tervishoius töötavate tegevusterapeutide arv jäänud vahemikku 51 kuni 58 (ainukesed erandid 2018-70 ja 2024-71) ning järgmise 15 aasta jooksul jõuab viiendik ehk 15 tegevusterapeuti vanusesse 65+ (sh 2 juba on). 2024. aastal osutati kokku 113930 tegevusteraapia teenust (7053, 7054, 7078, 7061,7068) 9295 inimesele (link), sellele lisanduvad veel teised teenused, mille koosseisus tegevusterapeudid on. Kõrvutades Inglismaa riiklikku tervishoiusüsteemi (NHS England, link, lk 123) ja Eesti andmed (TAI, THT001, link) on Eestis tervishoius tegevusterapeutide osakaal kuni 8 korda väiksem kui ta võrreldes teiste erialadega võiks olla. Inglismaa riiklikus tervishoiusüsteemis on 2021/2022 seisuga 1 tegevusterapeudi kohta u: 19 õde (Eestis 147), 1,27 ämmaemandat (Eestis 10), 1,38 füsioterapeuti (Eestis 11,88), 1,05 radioloogiatehnikut (Eestis 7,9) ja 0,42 logopeedi (Eestis 1,9). Lisaks töötab Inglismaal 48% tegevusterapeutidest väljaspool riiklikku tervishoiusüsteemi ning 2021/2022.a prognoos on, et 15 aasta jooksul on vaja ainuüksi tervishoius juurde u: 78% radioloogiatehnikuid, 66% tegevusterapeute, 60% füsioterapeute, 58% õdesid, 57% logopeede ja 21% ämmaemandaid. Selline tegevusterapeutide täiendava vajaduse prognoos on tehtud olukorras, kus neil juba on kuni 8 korda rohkem tegevusterapeute erinevate spetsialistide kohta kui Eestis. Vajadus tegevusterapeutide järgi on tõusev trend ka teistes Euroopa riikides. Näiteks WHO 2022-2023. a Poola rehabilitatsiooni tööjõu hindamise aruandes (vt siit, lk 19) tuuakse välja, et rehabilitatsiooni baasvajaduste tagamiseks on vaja kokku 50 714 füsioterapeuti (lk 44, olemas 66 536, sh soovitatakse vajadusel õppekohtade arvu vähendamist), 31 301 tegevusterapeuti (lk 45, olemas 8000, soovitatakse kuni 2200% õppekohtade arvu suurendamist), 14 785 logopeedi (lk 48, olemas 2752, soovitatakse kuni 90% õppekohtade suurendamist), 24580 füsioteraapia ja taastusravi arste (lk 47, olemas 2061 ja soovitatakse kuni 2400% õppekohtade suurendamist) ja 16 985 proteeside ja ortooside valmistajat (lk 46, olemas 149, soovitatakse kuni 42000% õppekohtade suurendamist). See tähendab, et ka Poola riigi tööjõu rehabilitatsiooni vajaduse prognoosis on tegevusterapeutide, füsioterapeutide ja logopeedide suhtarvud sarnased Inglismaa 2021/2022 olukorrale (Inglismaal 1:1,38:0,42, Poola vajadus 1:1,63:0,47, aga Eestis seis 1:11,88:1,9). Tegevusterapeutide alarakendamisele taastusravis viitab ka Prommik 2022 artikkel (link): “Eestis on taastusravi potentsiaalseid vajajaid üle kahe korra rohkem kui aastas osutatud füsio- ja tegevusteraapia teenuse tunde kokku. Uuring näitab füsio- ja tegevusteraapia teenuste sügavat katmata vajadust. …. Paralleelselt tuleb tagada piisav füsio- ja tegevusterapeutide koolitustellimus ning suurendada erialasele tööle suunduvate füsioterapeutide motivatsiooni ja hulka. ” ning Eesti Haigekassa 2021. aasta kliiniline audit “Taastusravi ja rehabilitatsioonisüsteemi korraldus”: “Funktsionaalse defitsiidiga seonduvalt on jäänud 8% patsientidest saamata vajalikud teenused: psühholoogi, logopeedi ja tegevusterapeudi teenused. Peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt vastavate spetsialistide puudus.” ning Eesti Tervisesüsteemi ülevaates 2023 (link): “Taastusraviteenuste kättesaadavust piirab siiski kvalifitseeritud töötajate (füsioterapeutide, tegevusterapeutide, logopeedide jt) nappus.” Poola näitele tuginedes tekib õigustatud küsimus, et kas Eesti taastusravispetsialistide koolitusvajadus vastab kvaliteetse taastusravi ja rehabilitatsiooni vajaduste tagamisele või toimub teiste erialade eelisarendamine tegevusterapeutide arvelt.
- Tegevusteraapia kättesaadavuse ja rolli suurenemine esmatasandil. Tervisekassa esmatasandi statistika (link) näitab et perearstide uuringufondi täitumine on 2025. aastal olnud igakuiselt vahemikus 78%-113%, samal ajal kui teraapiafondi kasutamine jääb vahemikku 18%-48%. Eesti Perearstide Selts toetab tegevusteraapia teenuste ära viimist perearstide uuringufondist ning nad on kinnitanud valminud rakendusjuhendi tegevusteraapia teenused esmatasandil sobivust. Rakendusjuhendiga on tutvunud ka Tervisekassa ning nende poolt sisu osas täiendavaid ettepanekuid ei tulnud. Näiteks Hollandis (kus on 33,7 tegevusterapeuti 100 000 inimese kohta; Eestis 11,7) on kõigil võimalik saada ravikindlustuse raames tasuta kuni 10 tundi aastas tegevusteraapia teenust ilma ühegi eelneva diagnoosi, suunamise või suunamiskirjata. Teenuse eesmärgiks on toetada inimese iseseisvust ja enesehooldust; teenuse käigus antakse nõu, juhiseid, viiakse läbi treeningut või ravi selleks et sooritada uuesti igapäevaseid või tööalaseid tegevusi ning olla võimalikult iseseisvad oma isiklikus või tööalases situatsioonis (vt lähemalt siit).
- Tegevusterapeutidest saavad tulevikus tööalast rehabilitatsiooni pakkuvate meeskondadade kohustuslikud liikmed. Hetkel pakutakse tööalast rehabilitatsiooni Töötukassa kodulehe (link) andmetel 92 teenuse pakkuja poolt 144 erinevas asukohas ja kõigil neil ei ole tegevusterapeuti. Töötukassa 2024. aasta andmete põhjal osutati tegevusterapeutide poolt 7,1% kõigist tööalase rehabilitatsiooni üksikteenustest. Samuti pakub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 13.05.2025 Sotsiaalkindlustusameti andmete alusel 124 asutust. Üldse on Majandustegevuse registri andmetel 28.09.2025 seisuga rehabilitatsiooni tegevusluba 174 ettevõttel, sh tegevusalana tegevusteraapia teenused (kood 2003 tegevusterapeudi individuaalteenus, 2016 tegevusterapeudi grupiteenus ja 2018 tegevusterapeudi pereteenus) on ära märkinud nendest 119 organisatsiooni. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on 13.05.2025 seisuga rehabilitatsioonimeeskondades kokku 140 tegevusterapeuti (sh 26.08.2024 andmetel nendest 100 unikaalset). SRT infotunni 20.11.2024 SKA slaidide põhjal moodustavad tegevusterapeudid 5,1% rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistide arvust, kuid osutavad 9,6% teenuste kogumahust, mis võib viidata sellele, et tegevusterapeudid töötavad kas enda soovil või tööjõupuuduse tõttu suurema koormusega sotsiaalses rehabilitatsioonis kui teised spetsialistid (nt füsioterapeute on 3 korda rohkem meeskondades, kuid nad osutavad ainult 7% teenuste kogumahust).
- Üleüldine tegevusterapeutide laiem rakendamine ja vajaduse kasv. Tegevusterapeutidel nähakse tähtsat rolli tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integreerimisel, seda kinnitas ka Brit Tammiste Sotsiaalministeeriumist aprillis 2025 toimunud kohtumisel (sh väljendas muret, et kas tegevusterapeutide vähesus võimaldab neid plaanitud mahus rakendada).
- Tegevusterapeutide oskused ja teadmised on Eestis alarakendatud. Näiteks sellistes valdkondades nagu vaimne tervis, kukkumiste ennetamine, esmatasandi tervishoid, haridusvaldkonna tugispetsialistina, varajase sekkumise valdkonnas, autojuhtimisvõime hindamises, palliatiivses ravis.
- Üleüldist tegevusterapeutide tööjõupuudust kajastavad ka tööpakkumised. Septembri kahe esimese nädala jooksul on avalikult otsitud tegevusterapeuti töökuulutusena vähemalt 12 korral (Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskus, Narva haigla, Kuressaare haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Sotsiaalne Kaasatus MTÜ, Nessa Teraapiakeskus, Tallinna Erihoolekande- ja Rehabilitatsiooniasutuste Keskus, Tarbatu tervisepark kolmes erinevas kohas, Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Rapla Hariduse Tugikeskus).
Küsimus 2: Millise mahuga vastuvõttu soovite oma esindataval erialal uue konsensusleppe perioodiks ning kuidas selline maht toetaks tervishoiusüsteemi tegelikke vajadusi?
Meie vastus: Eesti Tegevusterapeutide Liidu seisukoht on, et 25 õppekohta aastas (või 16 nagu enne konsensuslepet oli) ei kata mitte kunagi ära reaalset tegevusterapeutide vajadust Eestis ning vastuvõtt peaks olema umbes 100 tudengit aastas selleks, et vähendada tekkinud suurt lõhet olemasoleva ja kõigile vajaliku kvaliteetse teenuse pakkumise vahel praegu ja tulevikus. Erialaliiduna oleme siiski teadlikud, et nii suurele tudengite arvule ei ole võimalik praktika kohti pakkuda ja meie poolne ettepanek on et perioodil 2026-2030 on minimaalne tegevusterapeutide õppekohtade arv 40 õppekohta aastas ning koostöös hakkame otsima täiendavaid lahendusi tekkinud ja iga aastaga suureneva lõhe ära lahendamiseks.
WFOTi (World Federation of Occupational Therapists) hinnangul (WHO, lk 5, link) on vaja kõigi inimeste tegevusteraapia vajaduse tagamiseks 750 tegevusterapeuti 1 miljoni inimese kohta. COTECi (Summary of the Profession, 2025, lk 30, link) 2025. aasta statistika põhjal on Euroopas (33 riiki) keskmiselt 334 töötavat tegevusterapeuti 1 miljoni inimese kohta (Taanis miljoni kohta 2282, Rootsis 1195, Norras 1080, Soomes 714 jne). Eestis on hetkel umbes 155 töötavat tegevusterapeuti ehk umbes 33% Euroopa keskmisest (2024 oli õdedel vastav näitaja 79,5% ja arstidel 87,5%). WFOTi suhtarvu tagamiseks Eestis oleks vaja juurde u 875 tegevusterapeuti ja Euroopa keskmise saavutamiseks u 400 tegevusterapeuti. Inglismaa tuleviku tööjõu vajaduse põhjal (sest Eestis seda tegevusterapeutide osas kahjuks tehtud pole!) vajaksime järgmise 15 aasta jooksul lisaks veel 300-550 tegevusterapeuti, et katta ära tegevusteraapia teenuste täiendav vajadus. WHO 2022-2023. a Poola rehabilitatsiooni tööjõu hindamise aruande (vt siit) suhtarve silmas pidades oleks Eestis vaja kokku umbes 1060 tegevusterapeuti.
Rõhutame, et tegevusteraapia on näidustatud kõikidele isikutele, kellel juba on tegevusvõime piirangud (raskused vajalike ja/või tähendusrikaste tegevuste ja rollide sooritamisega) või oht nende tekkeks. Väiksemat või suuremat sekkumist vajavaid tegevusvõime piiranguid esineb kõigil inimestel teatud hetkel elus. Täiendavate tudengite vastuvõtt toetab tervishoiu tegelikke vajadusi, kuna:
- Juba täna on tegevusterapeutide puudus nii haiglates kui ka rehabilitatsiooniasutustes.
- Tegevusterapeutide arvu suurenemine ja nende suurem rakendamine esmatasandil aitab luua tugevamat esmatasandit, mis on üks Eesti tervishoiupoliitika eesmärkidest.
- Tegevusterapeutidel on võtmeroll inimeste iseseisvuse toetamisel – sekkumised aitavad inimestel kauem ja turvalisemalt kodus elada (väheneb hooldekodusse ja haiglasse sattumine, hoolduskoormuse kasvu ennetamine), osaleda aktiivselt tööelus (väheneb töötuks jäämine või töötuna olemise kestus) ning loob võimalused lapse arengu potentsiaali maksimaalseks kasutamiseks.
- Laste ja noorte seas sagenevad arengulised ja vaimse tervisega seotud probleemid, mille puhul tegevusteraapia on tõenduspõhine ja vajalik sekkumine.
- Rahvastiku vananemine ja traumade sagenemine suurendab vajadust taastusravi ja tegevusteraapia teenuste järele.
- Tegevusterapeutide suurem kaasamine vähendab teiste tervishoiutöötajate (perearstid, õed, eriarstid) koormust, parandades kogu süsteemi tõhusust.
- Õigeaegne tegevusterapeutiline sekkumine aitab vähendada täiendavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning toetuste vajadust (vähendab kulusid), luues nii inimestele kui ka riigile olulist lisandväärtust.
- Suurem tudengite arv toetab teadus- ja arendustegevust ning eriala arengut, mis aitab tõsta tervishoiusüsteemi kvaliteeti ja innovatsioonivõimet.
Lisaks kõigele eelnevale on suur puudus tegevusterapeutidest ennetuse ja kogukonna valdkonnas. Tegevusteraapia kui elukeskkonnas toimuv ja inimesekeskne sekkumisviis pakub mitmekülgseid võimalusi ennetustegevuseks, mis toetab tervise hoidmist, elukvaliteedi parandamist ning sotsiaalset kaasatust. Tegevusterapeudid on koolitatud hindama ja mõjutama inimese igapäevast toimetulekut, oskusi ja keskkonda, mis teeb neist olulised partnerid kogukonnapõhistes terviseedendus- ja ennetusprogrammides.
Raamatus Occupational Therapy in Community-Based Practice Settings (Scaffa & Reitz, 2013) tuuakse esile mitmeid valdkondi, kus tegevusterapeudid saavad ennetustegevuses osaleda. Näiteks kukkumiste ennetamine eakate seas hõlmab riskihindamist, tasakaalu ja liikumisoskuste arendamist ning elukeskkonna kohandamist. Varajase sekkumise programmid lastega keskenduvad sensoorse töötlemise ja motoorse arengu toetamisele, et ennetada hilisemaid arenguprobleeme. Elustiili kujundamise sekkumised aitavad inimestel kujundada tervislikke harjumusi, mis ennetavad kroonilisi haigusi nagu diabeet või südame-veresoonkonna haigused.
Mujal maailmas osalevad tegevusterapeudid ka töötervishoius, pakkudes ergonoomilisi hindamisi ja õpetades õigeid töövõtteid, et ennetada tööga seotud vigastusi. Eestis osutatakse hetkel seda teenus tööalase rehabilitatsiooni raames kui on juba tekkinud tervisekahjustus ja töövõimelangus. Samuti loovad nad kogukonnapõhiseid programme, mis toetavad aktiivset vananemist, sotsiaalset osalust ja vaimset heaolu.
Teoreetiliselt toetab tegevusteraapia ennetustegevust ökoloogiline lähenemine, mille kohaselt inimese tervist mõjutavad mitmed tasandid – individuaalsed teadmised ja hoiakud, sotsiaalne võrgustik, organisatsioonilised struktuurid, kogukonna normid ning poliitilised ja majanduslikud tingimused. Tegevusterapeut saab sekkuda igal tasandil, pakkudes haridust, keskkonna kohandamist, oskuste õpetamist ja kogukonna kaasamist.
Tegevusteraapia ennetuslik potentsiaal on märkimisväärne ning selle rakendamine kogukonnapõhises praktikas aitab vähendada terviseriske, toetada inimeste iseseisvust ning edendada tervist laiemalt. Soovitame tegevusterapeutide rolli ennetustegevuses senisest enam tunnustada ja seda kajastada vastuvõtu arvude suurendamisel.
Küsimus 3: Kas näete vajadust mõne täiesti uue suuna (eriala, spetsialiseerumine) järele, mida tuleks esimest korda konsensusleppesse kaasata ning miks?
Meie vastus: Konsensusleppesse tuleks kaasata kindlasti ka eraldi terviseteaduse magistri õppekohad spetsialiseerumisega tegevusteraapia suunale (10 kuni 20 õppekohta aastas). Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimub hetkel vastava õppekava loomine. Magistriõpingute võimaldamine ning suurest tegevusterapeutide tööjõuvajadusest tingituna on plaanis lühendada bakalaureuse taseme õpet 4 aasta pealt 3 aasta peale. Valitsuse initsiatiivil lühendatakse Taanis samuti tegevusterapeudi õppekava 3,5 aasta pealt 3 aasta peale selleks et paremini reageerida ühiskonna tõusvale tegevusteraapia vajadusele (neil lõpetab iga aasta 450 tegevusterapeuti olukorras, kus neil on juba 13 450 tegevusterapeuti). Eesti inimeste arvu arvesse võttes tähendaks see, et iga aasta lõpetaks 97 tudengit olukorras, kus juba on 2824 tegevusterapeuti (Eestis hetkel – keskmiselt 13 lõpetajat olukorras, kus töötavaid tegevusterapeute on umbes 155).
Magistritasemega tegevusterapeutide olemasolu on oluline eriala teaduspõhisuse ja akadeemilise arengu seisukohalt. See võimaldab süvitsi tegeleda keerukamate juhtumitega, arendada uusi sekkumismudeleid ning pakkuda kvaliteetsemat ja tõenduspõhisemat teenust. Samuti loob see eeldused rahvusvaheliseks koostööks, mis on hädavajalik eriala arenguks ja innovatsiooniks. Magistriõpe võimaldab tegevusterapeutidel osaleda teadusprojektides, arendada erialast koolitusvõimekust ning panustada kogukonnapõhiste sekkumiste väljatöötamisse, mis on eriti oluline vananeva rahvastiku ja vaimse tervise probleemide kontekstis.
Eestikeelse magistriõppe olemasolu toetab eesti teaduskeele ja tegevusteraapia erialakeele säilimist. See loob võimaluse eestikeelse erialakirjanduse ja juhendmaterjalide loomiseks, mis on vajalikud nii praktiseerivate spetsialistide kui ka tudengite jaoks. Lisaks aitab kõrgem haridustase tegevusterapeutidel arendada professionaalset ja kriitilist mõtlemist, mis omakorda suurendab suutlikkust pakkuda teenust keerukamate juhtumite puhul ning viia läbi ühiskonnale vajalikke koolitusi ja sekkumisi.
Ühtlasi tahame juhtida tähelepanu sellele, et abivahendispetsialistide haridusvõimalused ja kvalifikatsiooninõuded vajavad täiendavaid arutelusid, kuna nad on samuti OSKA raportitest välja jäänud tööjõud ning plaanitava meditsiiniseadmete ja abivahendite integreerimise reformiga kavatsetakse kaotada ära nende osas igasugused nõuded. Eesti Tegevusterapeutide Liit ei nõustu sellega, et abivahendi osas nõustavale, abivahendit kohandavale ja inimesele selle kasutamist õpetavale isikule ei kehti mingeid hariduslikke ega tööalaseid nõudeid.
Anne-Mari Viikman
Eesti Tegevusterapeutide Liit
Juhatuse esimees
Ida Joao-Hussar
Eesti Tegevusterapeutide Liit
Juhatuse liige
***
Pöördumisele on lisatud toetuskirjad:
