Autor: Talvi Toom

Kunstiterapeut Kaja Kruus avab Tallinnas kunstiteraapia grupi tegevusterapeutidele ja tegevusteraapia tudengitele. Grupis on kohti kokku kuus ning kohtumised toimuvad üle ühe nädala, kokku kaheksa korda. Põhjalikum info asub allpool 👇

Novembris toimub kaks online kohtumist, kus kõigil soovijatel on võimalik terapeudiga lähemalt tuttavaks saada. Kohtumised on tasuta, kuid osalemiseks tuleb end registreerida.

📆 19.11.2025 kell 12:00 – 13:00 ⁦
🔗 https://fienta.com/et/kunstiteraapia-tegevusterapeutidele-info-ja-tutvustus

📆 21.11.2025 kell 16:00 – 17:00 ⁦
🔗 https://fienta.com/et/kunstiteraapia-tegevusterapeutidele-info-ja-tutvustus-vol2

Info ja registreerimine gruppi.

Kallis üliõpilane, vilistlane ja õppejõud!

Tule veeda meiega üks sõbralik ja aktiivne jõuluõhtu – aeg tulla kokku, nautida jõuluaega ja õppida üksteist paremini tundma!
Registreerimine kestab kuni 09.12.2025!

📅 11.12.2025 kell 18.00–21.00
📍Humalakoda demoköök, Kopli 1, Tallinn
💶 Osalustasu:
Tudeng 10 €
Töötav tegevusterapeut ja vilistlane 15 €
Toetaja 25 €

REGISTREERI KINDLASTI ENNE DETSEMBRIT! 

Osalustasu hind tõuseb alates 01.12.2025.
Tudeng 15 €
Töötav tegevusterapeut ja vilistlane 20 €

Mida põnevat ühisel koosviibimisel teeme:
✨ Tutvume üksteisega ja naudime seltskonda
🫧 Osaleme meeleolukal vahuveinikoolitusel
🍓 Naudime maitsvaid snäkke ja magusaid maiustusi
🏠 Paneme üheskoos kokku piparkoogimajad ja laseme loovusel lennata
🏅 Jagame tunnustusi ja kiituseid

Võta kaasa hea tuju ja tule koos meiega pühademeeleolu looma! ✨
Lisaküsimuste korral kirjuta: johanna.kask@student.ttk.ee või Facebookis Johanna Kask.

31. oktoobril kohtus Eesti Tegevusterapeutide Liit Sotsiaalministeeriumi ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) esindajatega. Arutluse all olid tegevusterapeutide ligipääsuõigused Tervise Infosüsteemis (TIS), tegevusterapeutide võrdsustamine tervishoiutöötajatega ning rehabilitatsioonisüsteemi reformi võimalik mõju meie tööle (sh tulevane teekond tegevusterapeudi teenusele).

Täname ministeeriumi ja TEHIKu esindajaid huvi tundmise ning arutelu toetava keskkonna eest. TIS-iga seotud teemadel oleme kokku leppimas eraldi kohtumist, et täpsustada tegevusterapeutide ootused ja võimalused ligipääsu laiendamiseks.

Võrdsustamise teema on ministeeriumis arutelul, kuid vajab teiste tervishoiuvaldkonna esindajate kaasamist täpsema sisu avamiseks – kavandame selleks ühist kohtumist. Reformi ja teenusele suunamise teemadel jäi kõlama, et ministeeriumil on vaja veel mitmeid küsimusi sisemiselt läbi töötada. Püüame saada kirjalikku täpsustust, et saaksime infot hiljem ka laiemalt ja üheselt kommunikeerida.

Jätkame järjepidevat tööd selle nimel, et tegevusterapeutide roll ja õigused oleksid selged ning süsteemselt toetatud.

***

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kompetentsikeskus tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas. Nad viivad ellu avaliku sektori olulisemaid IT-projekte, nõustavad teisi riigiasutusi uute arenduste ja halduse osas ning on teerajajaks uutele tehnoloogilistele lahendustele.

Möödunud nädalal avas liidu üliõpilaste esindaja Getter uue veebikohtumiste sarja „Tegevusterapeut vastab“, mille eesmärk on pakkuda tegevusteraapia tudengitele võimalust suhelda praktiseerivate spetsialistidega, küsida julgelt küsimusi, hoida motivatsiooni ning saada parem ettekujutus tööelust pärast õpinguid 👩‍🎓👨‍🎓

Esimesel kohtumisel oli tudengitel rõõm vestelda Ingrid Nõmmikuga – tegevusterapeudiga, kes lõpetas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 2020. aastal. Ingrid töötab laste ja noorukitega. Ta on täiendanud end sensoorse integratsiooni, aktiivsus-tähelepanuhäire, autismi, perepsühholoogia, alternatiivkommunikatsiooni ning isegi aiandus- ja õueteraapia valdkondades. Lisaks koolitab Ingrid ka lastega töötavaid spetsialiste – õpetajaid, perearste, logopeede ja teisi.

Kohtumisel arutleti järgnevatel teemadel:
🌼 lapsevanemate kaasamine teraapiaprotsessi,
🌼 tööalased õppetunnid,
🌼 juhtumi analüüs sensoorse ülitundlikkusega lapse näitel,
🌼 kooliaegsete praktikate kogemus,
🌼 töö erinevates ettevõtetes ning
🌼 oma teraapiakeskuse loomine.

Tudengid tänavad Ingrid Nõmmikut inspireeriva ja ausa vestluse eest! 💬
Korraldaja tänab kõiki 31 tudengit, kes osalesid ja aktiivselt kaasa mõtlesid. 🌸
Ja ETL tänab omakorda korraldajat sellise vahva algatuse eest! 💝

22. oktoobril kohtusid Eesti Tegevusterapeutide Liidu (ETL) esindajad Riigikontrolli hariduse, töö, sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkonna esindajatega. Kohtumisel osales auditijuht Rauno Vinni, audiitorid Eva-Maria Asari ja Pille Kuusepalu. Kohtumise algatas ETL, et arutada tegevusterapeutide töökorraldust tervishoiuvaldkonnas.

ETL’i teeb murelikuks olukord, kus tegevusterapeutidel puudub ligipääs Tervise infosüsteemile (TIS). Ligipääsu puudumine muudab tegevusterapeutide igapäevase töö ajamahukamaks ja ebaefektiivsemaks ning on viinud selleni, et tegevusterapeudid on ka teatud teistes valdkondades kõrvale jäetud.

Kohtumise eesmärk oli tutvustada Eesti Tegevusterapeutide Liidu poolt välja pakutud võimalikke lahendusi tekkinud olukorrale ning arutada, kuidas ennetada probleemide süvenemist käimasoleva sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonna reformi käigus.

Kohtumine toimus avatud ja konstruktiivses õhkkonnas. Arutelu oli sisukas, Riigikontrolli esindajad esitasid ETL-ile mitmeid küsimusi ja jagasid soovitusi ka edasiseks.

***

Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud.

Kohtumise fookuses on tegevusterapeutide töö toetamine – sh ligipääsuõigused Tervise Infosüsteemis (TIS), tegevusterapeutide võrdsustamine tervishoiutöötajatega ning rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste mõju meie erialale.

Sotsiaalministeerium ja TEHIK on alustamas koostööd erinevate erialaliitudega, et kaardistada tervishoiuspetsialistide töövajadused ja kujundada vajalikud õiguslikud ning tehnilised lahendused. Eesmärk on, et 2027. aastaks oleks tegevusterapeutidel olemas õigused ja võimalused oma töö dokumenteerimiseks ning andmete edastamiseks TIS-i.

Et kohtumisel kõlaks tegevusterapeutide tegelikud vajadused ja murekohad, ootame teilt tagasisidet, näiteid ja küsimusi, mis on seotud TIS-i ja töökorraldusega.

💬 Saada oma mõtted meie poole teele e-posti teel: tegevusteraapia@gmail.com

See aasta purustab rekordeid! 

Meil on läbi aegade kõige rohkem nominatsioone – ja see ütleb ainult üht: 2025. aastal on tegevusterapeudid teinud imelist tööd! Suur aitäh kõigile, kes oma terava silma ja suure südamega kolleegide saavutused tunnustamiseks esitasid.

Hääletamine kestab kuni 19. oktoobrini 2025 kell 23.59 ning hääletada saavad ainult Eesti Tegevusterapeutide Liidu liikmed. Hääletuslink saadetakse liikmetele meililisti kaudu.

Sel aastal soovime tutvustada nomineeritud kolleege veidi lähemalt – seega oleme võimalusel lisanud kandidaatide juurde lisainfot ja mõnel juhul ka sotsiaalmeedia viiteid. Kui märkad esitatud teabes mõnda viga või tahad midagi täiendada, kirjuta meile julgelt aadressil tegevusteraapia@gmail.com.

Aitäh, et hoiad meie kogukonda nii tegusana ja toetavana!
Ja palju-palju õnne kõigile nominentidele!

***

🏆 AASTA SUPERKANGELANE

✨ Hanna-Stiina Heinmets ✨
Nomineeritud, sest ta muudkui teeb ja jaksab. Üks “Vabalt ja väärikalt” juhendmaterjali autoritest.
Hanna-Stiina töötab igapäevaselt Dementsuse Kompetentsikeskuses konsultandina. Ta nõustab dementsusega inimeste lähedasi ning asutusi, kes dementsusega inimesi hooldavad. Hanna-Stiina on hoolekandeasutuste juhtide mentor ja ta viib läbi dementsusealaseid koolitusi üle Eesti, korraldab ka Mälukohvikuid ning toetab dementsusega inimeste lähedaste tugigrupijuhte. Ta on aastaid olnud õpetajaks ja juhendajaks tegevusteraapia eriala tudengitele, mudib ja koob dementsusealast võrgustikku üle Eesti.
👉 Hanna-Stiina tegemistega saab kursis olla jälgides DKK Facebooki lehekülge.

✨ Anne-Mari Viikman ✨
Nomineeritud väsimatu panustamise eest valdkonna arengusse, tegevusteraapia õppesse ja Eesti Tegevusterapeutide Liidu tegevusse. Kolleegide sõnul näitab Anne-Mari Liitu juhtides üles hämmastavalt palju jõudu, kannatlikkust ja püsivust. Teda kirjeldatakse kui terase mõistuse ja avatud südamega inimest, kes on alati olemas, alati kaasas ning kes teeb seda kõike pühendunult ja väsimatult juba aastaid.
Anne-Mari on tegevusterapeudi õppekava õppejõud-õpetaja, samuti õpetab kutseõppes lapsehoidjaid, eelkutseõppes gümnaasiumiõpilasi ja Nordplus TT intensiivkursusel. Ka on Anne-Mari tegev sisseastumiskomisjonis, lõputööde komisjonis, ta on õppejõudude esindaja TT õppekava nõukogus, viib läbi täiendkoolitusi, esindab kooli abivahendispetsialisti kutsete kutsekomisjonis, on Ühtekuuluvuskontserdi tugi, lisaks teeb ka teadus- ja arendustööd seoses robotitega. Teeb vabatahtlikku tööd Eesti Tegevusterapeutide Liidus/ Ametiühingus (alates 2017 aseesimees ja alates 2023 esimees) ja Riigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühingu juhatuses ning korteriühistu juhatuses. Samuti kuulub Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja on LC Tallinn Nõmme (lions klubi) liige. Suurimaks erialaseks saavutuseks sel aastal peab pulmapidu, kuna “tegevusteraapia suurendab inimeste osalust tegevustes, mis loovad lisaväärtust ja annavad elule mõtte”.       
👉  Anne-Mari toimetamisi kajastab aeg-ajalt ETL’i Facebooki lehekülg.

✨ Karin Lilienberg ✨
Nomineeritud, sest osales “Vabalt ja väärikalt” trükise loomises. Augustis pälvis Karin dementsuseteemalise arenguprogrammi ja sisekoolitajate koolitusprogrammi raames tiitli “Aasta sisekoolitaja 2025”.
Karin töötab Iru Hooldekodus tegevusterapeudina.
👉 Kes soovib, saab jälgida Iru Hooldekodu Facebooki lehekülge.

✨ Pille Ude ✨
Nomineeritud, sest osales “Vabalt ja väärikalt” trükise loomises, mida peab ka ise oma selle aasta suurimaks erialaseks saavutuseks.
Pille kuulub Loov Ruum meeskonda ning hetkel õpib ta Eesti Maaülikoolis ergonoomikat. Ta on spetsialiseerunud kroonilistele valudele ja nendega toimetulekule. Eelkõige soovib panustada töösse eakatega ja tema missiooniks on toetada dementsusega inimesi ja nende lähedasi, aidates neil säilitada väärikus, turvatunne ja elurõõm igapäevaelus. Pille on ka vabatahtlikuna dementsusega inimeste lähedaste tugigrupi juht.
👉  Mõningaid Pille tegemisi kajastab Eesti Fibromüalgia Ühing.

✨ Talvi Toom ✨
Nomineeritud, sest ta on üks tegevusterapeutidest, kes panustas Vabalt ja väärikalt juhendmaterjali. Ta kogus annetusi dementsusega inimestele. Ta käib tegevusteraapiast rääkimas erinevates Eesti paikades ja tutvustab tegemisi ka Balti kolleegidele. Ta on loonud sensoorikatoa. Ta on leiutanud kella, mille järgi arvestada aega tegevuste, mitte numbrite järgi. Ta pakub sensoorika-alaseid teadmisi veebiaruteludel. Ta panustas perearstide juhendisse. Ta osaleb tegevusterapeutide kogukondlikel üritustel. Ta on eeskujuks!
Talvi töötab enamasti Haapsalu ja Läänemaa piirkonnas läbi oma erapraksise Identiteet ning Tallinnas Papaveri Nõustamis- ja Koolituskeskuses. Ta teeb koostööd haridus- ja hoolekandeasutuste meeskondadega, on hoolekandeasutuste juhtide mentor, teeb koolitusi ning individuaal- ja grupiteraapiaid. On Haapsalu dementsusega inimeste lähedaste vabatahtlik grupijuht ning kuulub alates 2025a Eesti Tegevusterapeutide Liidu juhatusse.
👉 Talvi tegevustega saab kursis olla jälgides teda Facebookis ja Instagramis.

✨ Siiri Siimenson ✨
Nomineeritud, sest ta koolitab kolleege, haldab praktikante ja jagab neile tarkusi, õpetab tudengeid, jõuab veel tegeleda oma patsientidega ning olla sealjuures rõõmsameelne ja alati hooliv kolleeg.
Siiri on lõpetanud 2010 aastal tegevusteraapia eriala ning samal aastal alustas ta tööd ka Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. Alates 2014 aastast on ta spetsialiseerunud, tegeledes igapäevaselt spinaalsete patsientidega. Alates 2012 aastast on Siiri kaasatud olnud Haapsalu Kutsehariduskeskuse, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppetöös. Lisaks viib läbi nii sise- kui väliskoolitusi tegevusterapeutidele ja teistele spetsialistidele (siirdumine, abivahendid, tehnoloogia jm). Tema uueks kireks on metsateraapia rakendamine oma klientidega.
👉 Mõnikord vilksab Siiri oma toredate tegemistega läbi HNRK Facebooki leheküljelt.

✨ Grete Eiche ✨
Nomineeritud, sest tööandjana panustab SI temaatikasse läbi rahvusvahelise koostöö, spetsialistide koolitamise ja sotsiaalmeedia postituste.
Grete töötab tegevusterapeudi ja õppejõuna, sidudes teadust, õpetamist ja praktikat, ning usub, et ühel päeval töötab ta välja midagi suurt tegevusteraapia kliinilise praktika jaoks, jätkates ka erialast teavitustööd. Suurematest projektidest keskendub Grete hetkel uute rakendusuuringute loomisele ja eestikeelse sensoorse integratsiooni õpiku koostamisele. Grete ise peab enda viimase aasta suurimateks saavutusteks magistritöö valmimist ja koos kolleegidega SI terminoloogia 1.1. kategooria teadusartikli avaldamist.
👉 Grete tegevustega saad end kursis hoida jälgides tema Instagrami lehekülge.

✨ Helerin Kõrvemaa ✨
Nomineeritud, sest oli üliõpilaste esindaja liidus, tugevdas tudengite kogukonda, pani õla alla abivahendispetsialisti ja tegevusterapeutide kutsete andmisele, 2024. a ja 2025 üks tegevusteraapia konverentsi korraldajatest (2024 ka moderaator).
Hetkel viibib Helerin kuni jaanuarini äsjalõpetanu praktikal Sloveenias. Oma erialaseks erihuviks peab nägemislangust ning oma üheks suurimaks saavutuseks peabki õpingute lõpetamise ja lõputööks valminud infomaterjali. Teine Helerini eesmärk on edendada Eesti Tegevusterapeutide Liidu ja ametiühingu tegevust, tuua liitu järjest enam ka tudengitest liikmeid.
👉 Helerini koostatud infomaterjaliga saavad huvilised tutvuda Moodle’s.

✨ Katrin Vellamäe ✨
Nomineeritud pühendumuse eest Terviseinfosüsteemi ja tegevusteraapia esmatasandil kättesaadavuse suurendamisele ja eriala edasi viimise eest ka kõigis muudes valdkondades.
Katrin töötab tegevusterapeudina (taastusravi ja rehabilitatsioon) Järvamaa Haiglas, on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli külalisõppejõud ning alates 2025. aasta suvest Eesti Tegevusterapeutide Liidu juhatuse aseesimees. Katrin, olles hetkel vanemapuhkusel, on suunanud oma energia eriala eest seismisele – tegevusteraapia nähtavuse ja mõjususe kasvatamisele, huvikaitsele ning koostööle ministeeriumi ja Tervisekassaga. Sel kevadel valmis tema eestvedamisel rakendusjuhend tegevusteraapia teenustele esmatasandil, mis pälvis tunnustuse Eesti Perearstide Seltsilt ning tähistab olulist sammu tegevusteraapia suurema rakendamise ja väärtustamise suunas.
👉  Katrini toimetamisi kajastab aeg-ajalt ETL’i Facebooki lehekülg.

✨ Hanna-Maria Põldma ✨
Nomineeritud, sest et ta on suurepärane kolleeg. Hanna-Mariat on kirjeldatud kui kedagi, kes teeb töötamise eriliseks, toob päeva rõõmu, kuulab mured ära! Aitab kaasa kolleegide arengule, on kindel tugi, kellega võib lahingusse minna. Hanna-Maria tegeleb ka magistriõppe avamisega.
Hanna-Maria on pikka aega olnud tegevusterapeudi õppekava juht ja õppejõud-juhtivlektor. Ta on ka avaldatud artikli “Adapting sensory integration theory terminology into Estonian based on the assessment tools Evaluation in Ayres Sensory Integration, Sensory Profile 2, and Adolescent/Adult Sensory Profile” üks autoritest.
👉 Artiklit on võimalik lugeda SIIN.

✨ Eesti Tegevusterapeutide Liidu juhatus ✨
Nomineeritud, sest tegevusteraapia ja tegevusterapeutide huvide eest seismine, ametiühingu loomine.
👉 ETL’i toimetustel tasub silma peal hoida Facebookis. 

✨ Britta Marandi ✨
Nomineeritud, sest ta on täitnud oma unistuse, kus Nessast on saanud suur keskus ja turvaline paik lastele ja peredele, kus töötavad head spetsialistid.
Britta lõpetas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 2008. aastal. Lisaerialadeks on Brittal sotsiaalpedagoogika-lastekaitse ning eripedagoogika. Lisaks on Britta läbinud mitmeid täiendkoolitusi nii Eestis kui mujal maailmas. Lisaks teraapiatööle on Britta aktiivne koolituste läbiviija. Ta on pakkunud erinevaid koolitusi ja täiendõppekursuseid Eesti ja mujal maailmas.
👉 Britta ja Nessa tegemistel saad silma peal hoida nii Facebookis kui Instagramis.

✨ Ingmar Ignatenko ✨
Nomineeritud, sest ta on koolitanud välja Ukraina tervishoiutöötajaid Ukrainas ja Eestis.
Ingmar töötab tegevusterapeudina Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse taastusravi keskuses. Ingmari klientideks on ortopeedilised (operatsiooni-, vigastuse- või ülekoormusjärgsed), reumatoloogilised ja neuroloogilised patsiendid ning need, kes vajavad toimetulekualast nõustamist. Lisaks on Ingmar ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis üks õppejõududest aines Somaatiliste häiretega tööealiste tegevusteraapia. Oma missiooniks peab ta oma valdkonna tutvustamist tudengitele ning üldise teadlikkuse tõstmist teiste erialade seas.
👉 Kuigi ta sotsiaalmeedias sageli ei figureeri, siis soovitame jälgida ITK Facebooki lehte, kust Ingmar on mõnikord läbi vilksanud.

✨ Merle Orgusaar ✨
Nomineeritud, sest “Koeru Hooldekeskuse dementsuse osakonnaga liitumine ja teenuse kvaliteedi tõstmine”.
Merle töötab Koeru Hooldekeskuses dementsusega inimeste osakonnas ning juhib vabatahtlikuna dementsusega inimeste lähedaste tugigruppi Põltsamaal. Merle ise ütleb, et on pigem andja, kui võtja; et läheb alati hea tujuga tööle ja soovib nii klientidele, lähedastele kui kolleegidele alati olemas olla. Merle arvab, et iga inimene vajab võimalust tegutseda ja tunda ennast terve elukaare jooksul väärtuslikuma ning seetõttu ongi põhendunud dementsusega inimestele, aidates neil säilitada iseseisvust, väärikust ja elurõõmu.
👉 Koeru Hooldekeskusel saab silma peal hoida Facebookis.

✨ Ingrid Nõmmik ✨
Nomineeritud, sest avas Piiritaja Teraapiakeskuse.
Ingrid töötab tegevusterapeudina alates 2019. aastast, kliente on olnud beebieast kuni noorukiteni, samuti nõustab nende vanemaid ja on koolitanud lastega töötavaid spetsialiste (õpetajad, perearstid, tugiisikud, logopeedid, psühholoogid, füsioterapeudid jne). Ta on töötanud Babysport lastekeskuses, Medicumi taastusravi üksuses ning PSI laste ja noorukite psühhiaatria keskuses.
👉 Ingridil ja Piiritaja Teraapiakeskuse tegemistel saab silma peal hoida Facebookis ja Instagramis.

✨ Ingrid Saarmets ✨
Nomineeritud, sest kirjutas artikli “Kas sinu aju töötab täisvõimsusel”.
Ingrid on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 2004. aastal tegevusteraapia erialal. Peale kooli lõpetamist on ta töötanud tegevusterapeudina taastusravi ja rehabilitatsiooni teenust pakkuvate asutuste meeskondades (Viimsi haigla, Keila Taastusravikeskus, Fertilitas, Põhja-Eesti Taastusravikeskus, Lootus Õnnele). Hetkel töötab ta meie andmetel põhikohaga PERH taastusravi ambulatoorses osakonnas.
👉 Ingrid kirjutatud artiklit on võimalik lugeda siin.

***

🏆 AASTA SUUNAMUDIJA

✨ HNRK ✨
Nomineeritud, sest toovad läbi sotsiaalmeedia maailmas toimuvat ja uusi suundi (näiteks SAK patsientide laager) meieni. Seeläbi avardab teadmisi ja mõtlemist, loob ideid.
HNRK on Läänemaal oluline tööandja tegevusterapeutidele, hetkel on seal tööl 12 toredat tegevusterapeuti. Ka on HNRK panustanud tegevusteraapia tudengite õpetamisse.
👉 HNRK suunamudimisega saab end kursis hoida Facebookis. 

✨ Merlin Muller ✨
Nomineeritud, sest arendab eriala nii hariduses kui ka erialalas laiemalt.
Merilin töötab Medicumis laste ja täiskasvanutega ning Iru Hooldekodus tööealistega. Sellest sügisest töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõuna ning tema sooviks on tuua uuenduslikke lähenemisi, suurendada erialadevahelist koostööd ja patsiendikesksust praktikas. Suunda soovib mudida tehnoloogia valdkonnas, st tuua õppesse sisse tehnoloogia arenguga kaasnevaid võimalusi.
👉 Merlini tegemisi saab jälgida Instagramis.

✨ Katrin Vellamäe ✨
Nomineeritud, sest mudib oma arvamusega ministeeriumites ja komisjonides, et tegevusterapeudid ka pilti saaks.
Katrin töötab tegevusterapeudina (taastusravi ja rehabilitatsioon) Järvamaa Haiglas, on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli külalisõppejõud ning alates 2025. aasta suvest Eesti Tegevusterapeutide Liidu juhatuse aseesimees. Katrin, olles hetkel vanemapuhkusel, on suunanud oma energia eriala eest seismisele – tegevusteraapia nähtavuse ja mõjususe kasvatamisele, huvikaitsele ning koostööle ministeeriumi ja Tervisekassaga. Sel kevadel valmis tema eestvedamisel rakendusjuhend tegevusteraapia teenustele esmatasandil, mis pälvis tunnustuse Eesti Perearstide Seltsilt ning tähistab olulist sammu tegevusteraapia suurema rakendamise ja väärtustamise suunas.
👉  Katrini toimetamisi kajastab aeg-ajalt ETL’i Facebooki lehekülg.

✨  TegevusTe ✨
Nomineeritud, sest selged ja tavainimesele arusaadavad sõnumid lapse arengu toetamise teemadel. Üsna järjepidev postitamine läbi paljude aastate. Oluline praktikabaas üliõpilastele.
TegevusTe liigub Grete sõnul järjest enam sensoorse integratsiooni valdkonda, sest praktikas nähakse selle järele suurt vajadust ja kasvavat nõudlust. Nende eesmärk on pakkuda lastele parimat teraapiateenust ja selle jaoks peavad terapeudid olema töökeskkonnas õnnelikud, motiveeritud, saama piisavalt vabadust, paindlikkust ning tuge täiendõppes osalemiseks. Nii alustasid ka kaks TegevusTe tegevusterapeuti sügisel SI spetsialisti väljaõpet. Suunamudijana keskendub TegevusTe peamiselt jätkuvalt erialase teadlikkuse tõstmisele lapsevanemate ja teiste erialade spetsialistide hulgas.
👉  TegevusTe tegemistega saad kursis olla, kui jälgid nende Facebooki ja Instagrami lehekülge.

✨ Sandra Bisset ✨
Nomineeritud dementsuse valdkonda panustamise eest.
Sandra on vanemtegevusterapeut, praktik, lektor ja teadlane täiskasvanute hoolekande valdkonnas, keskendudes dementsusele, kogukonna kaasamisele ja kaasavale praktikale. Ta on aidanud kaasa mitmele valdkonnavahelisele algatusele, mille eesmärk on parandada vanemaealiste ja omastehooldajate olukorda.
👉 Loe artiklit Dementsuse valdkonna ümberkujundamine. Kas Šotimaa inimkeskne vaatenurk võib inspireerida muutust Eestis? 

✨ Britta Marandi ✨
Tema avaldatud artikkel “Tegevusteraapia aitab last ja tema vanemat” Tervisekassa ajakirjas on oluline samm, mis aitab hoida meie eriala tervishoiu valdkonnas nähtaval ja tõestab (taaskord), et tegevusteraapia on abiks.
Britta lõpetas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 2008. aastal. Lisaerialadeks on Brittal sotsiaalpedagoogika-lastekaitse ning eripedagoogika. Lisaks on Britta läbinud mitmeid täiendkoolitusi nii Eestis kui mujal maailmas. Lisaks teraapiatööle on Britta aktiivne koolituste läbiviija. Ta on pakkunud erinevaid koolitusi ja täiendõppekursuseid Eesti ja mujal maailmas.
👉 Britta ja Nessa tegemistel saad silma peal hoida nii Facebookis kui Instagramis.

✨ Grete Eiche, Talvi Toom ja Heldi McCaskill ✨
Nomineeritud, sest algatasid Facebookis tasuta kohtumiste sarja “Küsimused ja vastused tegevusterapeutidega – KÕIK SENSOORIKAST.
👉 Sensoorikateemaliste uudistega on võimalik end kursis hoida siin ja järgmine tasuta üritus sellest sarjast on juba 17. novembril.

✨ Talvi Toom ✨
Nomineeritud, sest osales ja siiani osaleb päevahoiu teenuse ja koduteenuse arendamisel Haapsalus.
👉 Talvi tegemisi kajastavad mõnikord nii Kastani Eakate Keskuse kui ka Haapsalu Hoolekandekeskuse Facebooki leheküljed.

✨ Loviisa Kornel, Helena Tiido ✨
Nomineeritud, sest üliõpilastena koostasid projektipõhise praktika raames Eestis enim levinud vaimse tervise raskuseid tutvustavad postrid. Autorid loodavad, et see materjal võiks kasulik olla nii tegevusterapeutidele, tudengitele kui ka laiemale üldsusele.
👉 Postreid saab vaadata ja alla laadida ETL’i Facebooki leheküljelt.

✨ Heili Piilberg ja Veronika Asi ✨
Nomineeritud pühendumise eest sõidukijuhtimisrehabilitatsiooni arendamisse.
Heili on tegevusterapeut-koordinaator Põhja-Eesti Regionaalhaigla taastusravi keskuse statsionaarses osakonnas. Heili on töötanud umbes 20 aastat tegevusterapeudina, peamiselt statsionaarses osakonnas insuldijärgsete patsientidega. Tegevusterapeut-koordinaatorina teeb ta erialaseid koolitusi nii tegevusterapeutidele kui ka teistele spetsialistidele tervishoius ning on külalisõppejõuna õpetanud neuroloogilist tegevusteraapiat Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia üliõpilastele.
Veronika on tegevusterapeut Põhja-Eesti Regionaalhaigla taastusravi keskuses. Igapäevaselt tegeleb neuroloogiliste ja ortopeediliste/traumajärgsete patsientidega. Lisaks oma tööle panustab Veronika ka taastusravi arendusse, olles oma osakonnas eestvedaja amputatsiooniga patsiendi teekonna loomisel ning osaledes sõidukijuhtimise riskihindamise arendamisel. Veronika missioon tegevusterapeudina on suurendada teadlikkust tegevusteraapia olulisusest.
👉 Põhja-Eesti Regionaalhaiglat saab jälgida Facebookis.

✨ Nessa Teraapiakeskus ✨
Nomineeritud, sest nad on näidanud, et on võimalik luua ning kasvatada multidistsiplinaarset keskust, kus pakutakse erinevaid teraapiaid ja tugigruppe. Nad pakuvad ka sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuseid.
Nessa Teraapiakeskus kirjutab oma lehel: “Nessa teraapiakeskus pakub professionaalset tuge ja teenuseid igas eluetapis – alates sünnist kuni väärika vanaduseni. Toetame mitte ainult üksikisikut, vaid ka tema tugivõrgustikku – peret, lähedasi ja haridusasutusi, et tagada terviklik ja mõistev elukeskkond igapäevaelus toimetulekuks ning arenguks.”
👉 Nessa tegemistel saad silma peal hoida nii Facebookis kui Instagramis.

***

🏆 AASTA TEGU

✨ Piiritaja Teraapiakeskuse avamine ✨
Ingrid Nõmmik
👉 Piiritaja Teraapiakeskuse tegemistel saab silma peal hoida Facebookis ja Instagramis.

✨ 2025a eriala konverentsi korraldamine ✨
Heldi McCaskill, Helerin Kõrvemaa, Jane-Lii Koltsov
👉 Konverentsi kava vaadata ning pileti soetada saab SIIN.

✨ Artikli avaldamine “Adapting sensory integration theory terminology into Estonian based on the assessment tools Evaluation in Ayres Sensory Integration, Sensory Profile 2, and Adolescent/Adult Sensory Profile” ✨
Hanna-Maria Põldma, Grete Eiche, Jaanika Savolainen, Kristiina Puura
👉 Artiklit on võimalik lugeda SIIN.

✨ Juhendmaterjal „Vabalt ja väärikalt“ – praktiline käsiraamat, vältimaks füüsilist ja ravimitega sekkumist” ✨
Hanna-Stiina Heinmets, Karin Lilienberg, Talvi Toom ja Pille Ude
👉 Juhendmaterjali on võimalik lugeda SIIN.

✨ Otsus panustada eriala arengusse ja kandideerida juhatusse viiendat korda järjest ✨
Ida Joao-Hussar

✨ Artikli “Kas sinu aju töötab täisvõimsusel” kirjutamine ✨
Ingrid Saarmets
👉 Artiklit on võimalik lugeda siin.

✨ Esimene aktiivse rehabilitatsiooni laager seljaajukahjustusega inimestele Eestis ✨
Siiri Siimenson
👉 Mõnikord vilksab Siiri oma toredate tegemistega läbi HNRK Facebooki leheküljelt.

✨ Käis laulupeol ja laulis eesti keeles ✨
Clemence Bussiere
👉 Mõnikord on Clemence’i võimalik silmata HNRK Facebooki leheküljel.

26. septembril jõudis Eesti Tegevusterapeutide Liiduni Sotsiaalministeeriumi pöördumine, milles tehakse ettepanek jätta uuest konsensusleppest välja erialad, mille järele ministeeriumi hinnangul puudub lähiaastatel suurem vajadus. Nende hulka on arvatud ka tegevusterapeudid. Otsus tugineb osaliselt OSKA uuringuraportile „Tulevikuvaade tööjõuvajadusele: tervishoid“ (2024), kust tegevusterapeudid on samuti välja jäetud, kuna me ei ületanud uuringu lävendit.

Kahjuks anti reageerimiseks aega vaid kuni 29. septembrini.
Lisame siia alla ETL’i vastuse täies mahus, koos lisatud toetuskirjadega.

Loodame sisulistele aruteludele ja konstruktiivsele koostööle, et tagada tegevusteraapia kestlik areng Eestis ja kvaliteetne tugi inimestele, kes meie abi vajavad.

***

Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.

Käesolevalt saadame vastuse 26.09.2025 meile Sotsiaalministeeriumi poolt saadetud kirjale “Uue konsensusleppe sisend” seoses tervisevaldkonna rakenduskõrghariduse konsensusleppe ettevalmistamisega. Kirjale on lisatud toetuskirjad Eesti Puuetega Inimeste Kojalt ja rahvusvahelistelt erialaorganisatsioonidelt World Federation of Occupational Therapists (WFOT)  ja Council of Occupational Therapists for the European Countries (COTEC).

Täname võimaluse eest kaasa rääkida oma eriala tulevikus ja loodame, et edaspidi toimub kaasamine piisava ajavaruga ja õigeid kanaleid kasutades (kiri jõudis liiduga mitteseotud meiliaadressile reedel 26.09 kell 7.40 ja vastust oodatakse esmaspäeval 29.09). Jätame siia edaspidiseks Eesti Tegevusterapeutide Liidu ja Eesti Tegevusterapeutide Ametiühingu ametliku meiliaadressi, mis on leitav nii kodulehelt kui ka äriregistrist: tegevusteraapia@gmail.com.

Ühtlasi väljendame soovi olla üheks konsensuslepet allkirjastavaks organisatsiooniks (eelmise lepingu sõlmimisel seda varianti meile välja ei pakutud, samuti ei konsulteeritud meiega konsensusleppe sisu osas) ning teeme ettepaneku täiendavaks tegevusterapeutide praktikate juhendamise rahastamiseks õdedega võrdsetel alustel.   

Kokkuvõte: Eesti Tegevusterapeutide Liidu seisukoht on, et 25 õppekohta aastas (või 16 nagu enne konsensuslepet oli) ei kata mitte kunagi ära reaalset tegevusterapeutide vajadust Eestis ning vastuvõtt peaks olema umbes 100 tudengit aastas. Samas teadvustame, et praktikakohtade puudumine ei võimalda nii suurt vastuvõttu ja seega on meie ettepanek, et perioodil 2026-2030 on minimaalne tegevusterapeutide õppekohtade arv 40 õppekohta aastas ning koostöös hakkame otsima täiendavaid lahendusi tekkinud ja iga aastaga  suureneva lõhe ära lahendamiseks. Samuti teeme ettepaneku eraldada 10 kuni 20 õppekohta aastas terviseteaduse magistri õppekohtadele spetsialiseerumisega tegevusteraapia suunale (õppekava on valmimisel).

Järgnevalt vastame kolmele meile esitatud küsimusele: 

Küsimus 1: Milliseid tervisevaldkonna erialasid tuleks uues konsensusleppes kindlasti prioriteedina käsitleda (nt vajaduspõhisus, tööjõupuudus, uued arenevad valdkonnad) ja mis on selle põhjus?

Meie vastus: Meil on raske rääkida teiste erialade nimel, kuna see eeldaks erinevate erialade esindajate kaasamist ja ühist arutelu (oleme tulevikus sellistele aruteludele avatud). Teeme ettepaneku, et tegevusterapeudid oleks prioriteetne eriala uues konsensusleppes, kuna: 

1. Tegevusterapeutide tööjõuvajadus on Eestis hindamata ja seetõttu ei ole valitsusel ega ka otsuseid tegevatel teistel osapooltel olnud piisavalt andmeid teadlike ja ühiskonna vajadustele vastavate otsuste tegemiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et konsensusleppe 17.09.2025 toimunud erialaliitude kohtumise (kuhu meid ei kutsutud, ega mille jaoks ükski osapool meilt kui tegevusterapeudi eriala ainuesindajatelt sisendit ei küsinud) memos tuuakse tegevusterapeutide leppest välja jätmise ühe põhjusena, et tegevusterapeutide järgi puudub lähiaastatel vajadus ning see baseerub OSKA uuringuraportile “Tulevikuvaade tööjõuvajadusele: tervishoid” (2024). Soovime rõhutada, et OSKA raporti metoodilised alused välistavad tegevusterapeutide (ja ka osade teiste) erialade tööjõuvajaduse hindamise. Vastav info on leitav ka uuringutest endast ning seda kinnitas OSKA tervishoiu raporti uuringujuht 2017 uuringu kohta 01.03.2021 ja 2024. aasta uuringu kohta 20.06.2024 kirjas: “Oleme samal arvamusel, et Eestis on vaja enam tegevusterapeute, seda ühtviisi sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuasutustesse nii era- kui avalikus sektoris (sh KOVides), kuid paraku ei saa me nende vajadust käimasoleva tervishoiu valdkonna analüüsi käigus siiski hinnata…. oleme jätkuvalt valmis andma indikatsiooni huvitatud osapooltele, et tegevusterapeutide näol on tegemist kasvava tööjõuvajadusega kutsealaga, mille õpe väärib toetust.” Tegevusterapeute oli 2017 ja 2024. aastal ja on ka tulevikus liiga vähe, et ületada raportis analüüsitavate erialade lävendit (vähemalt 1% valdkonna tööjõust) ning Sotsiaalministeeriumi 21.04.2024 Heroes projekti käsitleva kirja vastuse põhjal ei ole lähiajal tulemas lahendusi, mis tegevusterapeutide tööjõuvajadust hindaks. Oleme väga mures, et riiklikult tehakse otsuseid õppekohtade, täiendkoolituste ja laiemalt ühiskonna vajaduse osas tuginedes osaliselt andmetele, mida reaalselt ei eksisteeri (kahjuks pole see esimene kord kui riigiasutuse esindaja või mõni teine osapool põhjendab tegevusterapeutide osas tehtud otsust läbi selle, et OSKA seda ei maini). Ühtlasi oleme väga mures, et riigi erinevad asutused ja nende erinevad osakonnad seda infot ei tea, kuigi me oleme näiteks Sotsiaalministeeriumi ja teiste osapoolte tähelepanu sellele korduvalt juhtinud ja me arutasime seda sama teemat koos teiste teemadega 02.04.2025 toimunud kohtumisel, kus osalesid ka viis Sotsiaalministeeriumi esindajat. Kõik antud koosoleku ajendiks olnud tegevusterapeutide õiglustunnet riivanud asjaolud on leitavad siit.
2. Eesti tervishoiusüsteemis toimub tegevusterapeutide alarakendamine võrreldes teiste tervishoius töötavate spetsialistidega. Tervise Arengu Instituudi statistika (THT001, THT002) järgi on perioodil 2015-2024 tervishoius töötavate tegevusterapeutide arv jäänud vahemikku 51 kuni 58 (ainukesed erandid 2018-70 ja 2024-71) ning järgmise 15 aasta jooksul jõuab viiendik ehk 15 tegevusterapeuti vanusesse 65+ (sh 2 juba on). 2024. aastal osutati kokku 113930 tegevusteraapia teenust (7053, 7054, 7078, 7061,7068) 9295 inimesele (link), sellele lisanduvad veel teised teenused, mille koosseisus tegevusterapeudid on. Kõrvutades Inglismaa riiklikku tervishoiusüsteemi (NHS England, link, lk 123) ja Eesti andmed (TAI, THT001, link) on Eestis tervishoius tegevusterapeutide osakaal kuni 8 korda väiksem kui ta võrreldes teiste erialadega võiks olla. Inglismaa riiklikus tervishoiusüsteemis on 2021/2022 seisuga 1 tegevusterapeudi kohta u:  19 õde (Eestis 147), 1,27 ämmaemandat (Eestis 10), 1,38 füsioterapeuti (Eestis 11,88), 1,05 radioloogiatehnikut (Eestis 7,9) ja 0,42 logopeedi (Eestis 1,9). Lisaks töötab Inglismaal 48% tegevusterapeutidest väljaspool riiklikku tervishoiusüsteemi ning 2021/2022.a prognoos on, et 15 aasta jooksul on vaja ainuüksi tervishoius juurde u: 78% radioloogiatehnikuid, 66% tegevusterapeute, 60% füsioterapeute, 58% õdesid, 57% logopeede ja 21% ämmaemandaid. Selline tegevusterapeutide täiendava vajaduse prognoos on tehtud olukorras, kus neil juba on kuni 8 korda rohkem tegevusterapeute erinevate spetsialistide kohta kui Eestis. Vajadus tegevusterapeutide järgi on tõusev trend ka teistes Euroopa riikides. Näiteks WHO 2022-2023. a Poola rehabilitatsiooni tööjõu hindamise aruandes (vt siit, lk 19) tuuakse välja, et rehabilitatsiooni baasvajaduste tagamiseks on vaja kokku 50 714 füsioterapeuti (lk 44, olemas 66 536, sh soovitatakse vajadusel õppekohtade arvu vähendamist), 31 301 tegevusterapeuti (lk 45, olemas 8000, soovitatakse kuni 2200% õppekohtade arvu suurendamist), 14 785 logopeedi (lk 48, olemas 2752, soovitatakse kuni 90% õppekohtade suurendamist), 24580 füsioteraapia ja taastusravi arste (lk 47, olemas 2061 ja soovitatakse kuni 2400% õppekohtade suurendamist) ja  16 985 proteeside ja ortooside valmistajat (lk 46, olemas 149, soovitatakse kuni 42000% õppekohtade suurendamist). See tähendab, et ka Poola riigi tööjõu rehabilitatsiooni vajaduse prognoosis on tegevusterapeutide, füsioterapeutide ja logopeedide suhtarvud sarnased Inglismaa 2021/2022 olukorrale (Inglismaal 1:1,38:0,42, Poola vajadus 1:1,63:0,47, aga Eestis seis 1:11,88:1,9). Tegevusterapeutide alarakendamisele taastusravis viitab ka Prommik 2022 artikkel (link): “Eestis on taastusravi potentsiaalseid vajajaid üle kahe korra rohkem kui aastas osutatud füsio- ja tegevusteraapia teenuse tunde kokku. Uuring näitab füsio- ja tegevusteraapia teenuste sügavat katmata vajadust. …. Paralleelselt tuleb tagada piisav füsio- ja tegevusterapeutide koolitustellimus ning suurendada erialasele tööle suunduvate füsioterapeutide motivatsiooni ja hulka. ” ning Eesti Haigekassa 2021. aasta kliiniline audit “Taastusravi ja rehabilitatsioonisüsteemi korraldus”: “Funktsionaalse defitsiidiga seonduvalt on jäänud 8% patsientidest saamata vajalikud teenused: psühholoogi, logopeedi ja tegevusterapeudi teenused. Peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt vastavate spetsialistide puudus.” ning Eesti Tervisesüsteemi ülevaates 2023 (link): “Taastusraviteenuste kättesaadavust piirab siiski kvalifitseeritud töötajate (füsioterapeutide, tegevusterapeutide, logopeedide jt) nappus.” Poola näitele tuginedes tekib õigustatud küsimus, et kas Eesti taastusravispetsialistide koolitusvajadus vastab kvaliteetse taastusravi ja rehabilitatsiooni vajaduste tagamisele või toimub teiste erialade eelisarendamine tegevusterapeutide arvelt.
3. Tegevusteraapia kättesaadavuse ja rolli suurenemine esmatasandil. Tervisekassa esmatasandi statistika (link) näitab et perearstide uuringufondi täitumine on 2025. aastal olnud igakuiselt vahemikus 78%-113%, samal ajal kui teraapiafondi kasutamine jääb vahemikku 18%-48%. Eesti Perearstide Selts toetab tegevusteraapia teenuste ära viimist perearstide uuringufondist ning nad on kinnitanud valminud rakendusjuhendi tegevusteraapia teenused esmatasandil sobivust. Rakendusjuhendiga on tutvunud ka Tervisekassa ning nende poolt sisu osas täiendavaid ettepanekuid ei tulnud. Näiteks Hollandis (kus on 33,7 tegevusterapeuti 100 000 inimese kohta; Eestis 11,7) on kõigil võimalik saada ravikindlustuse raames tasuta kuni 10 tundi aastas tegevusteraapia teenust ilma ühegi eelneva diagnoosi, suunamise või suunamiskirjata. Teenuse eesmärgiks on toetada inimese iseseisvust ja enesehooldust; teenuse käigus antakse nõu, juhiseid, viiakse läbi treeningut või ravi selleks et sooritada uuesti igapäevaseid või tööalaseid tegevusi ning olla võimalikult iseseisvad oma isiklikus või tööalases situatsioonis (vt lähemalt siit).
4. Tegevusterapeutidest saavad tulevikus tööalast rehabilitatsiooni pakkuvate meeskondadade kohustuslikud liikmed. Hetkel pakutakse tööalast rehabilitatsiooni Töötukassa kodulehe (link) andmetel 92 teenuse pakkuja poolt 144 erinevas asukohas ja kõigil neil ei ole tegevusterapeuti. Töötukassa 2024. aasta andmete põhjal osutati tegevusterapeutide poolt 7,1% kõigist tööalase rehabilitatsiooni üksikteenustest. Samuti pakub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 13.05.2025 Sotsiaalkindlustusameti andmete alusel 124 asutust. Üldse on Majandustegevuse registri andmetel 28.09.2025 seisuga rehabilitatsiooni tegevusluba 174 ettevõttel, sh tegevusalana tegevusteraapia teenused (kood 2003 tegevusterapeudi individuaalteenus, 2016 tegevusterapeudi grupiteenus ja 2018 tegevusterapeudi pereteenus) on ära märkinud nendest 119 organisatsiooni. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on 13.05.2025 seisuga rehabilitatsioonimeeskondades kokku 140 tegevusterapeuti (sh 26.08.2024 andmetel nendest 100 unikaalset). SRT infotunni 20.11.2024 SKA slaidide põhjal moodustavad tegevusterapeudid 5,1% rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistide arvust, kuid osutavad 9,6% teenuste kogumahust, mis võib viidata sellele, et tegevusterapeudid töötavad kas enda soovil või tööjõupuuduse tõttu suurema koormusega sotsiaalses rehabilitatsioonis kui teised spetsialistid (nt füsioterapeute on 3 korda rohkem meeskondades, kuid nad osutavad ainult 7% teenuste kogumahust).
5. Üleüldine tegevusterapeutide laiem rakendamine ja vajaduse kasv. Tegevusterapeutidel nähakse tähtsat rolli tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integreerimisel, seda kinnitas ka Brit Tammiste Sotsiaalministeeriumist aprillis 2025 toimunud kohtumisel (sh väljendas muret, et kas tegevusterapeutide vähesus võimaldab neid plaanitud mahus rakendada).
6. Tegevusterapeutide oskused ja teadmised on Eestis alarakendatud. Näiteks sellistes valdkondades nagu vaimne tervis, kukkumiste ennetamine, esmatasandi tervishoid, haridusvaldkonna tugispetsialistina, varajase sekkumise valdkonnas, autojuhtimisvõime hindamises, palliatiivses ravis.
7. Üleüldist tegevusterapeutide tööjõupuudust kajastavad ka tööpakkumised. Septembri kahe esimese nädala jooksul on avalikult otsitud tegevusterapeuti töökuulutusena vähemalt 12 korral (Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskus, Narva haigla, Kuressaare haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Sotsiaalne Kaasatus MTÜ, Nessa Teraapiakeskus, Tallinna Erihoolekande- ja Rehabilitatsiooniasutuste Keskus, Tarbatu tervisepark kolmes erinevas kohas, Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Rapla Hariduse Tugikeskus). 

Küsimus 2: Millise mahuga vastuvõttu soovite oma esindataval erialal uue konsensusleppe perioodiks ning kuidas selline maht toetaks tervishoiusüsteemi tegelikke vajadusi?

Meie vastus: Eesti Tegevusterapeutide Liidu seisukoht on, et 25 õppekohta aastas (või 16 nagu enne konsensuslepet oli) ei kata mitte kunagi ära reaalset tegevusterapeutide vajadust Eestis ning vastuvõtt peaks olema umbes 100 tudengit aastas selleks, et vähendada tekkinud suurt lõhet olemasoleva ja kõigile vajaliku kvaliteetse teenuse pakkumise vahel praegu ja tulevikus. Erialaliiduna oleme siiski teadlikud, et nii suurele tudengite arvule ei ole võimalik praktika kohti pakkuda ja meie poolne ettepanek on et perioodil 2026-2030 on minimaalne tegevusterapeutide õppekohtade arv 40 õppekohta aastas ning koostöös hakkame otsima täiendavaid lahendusi tekkinud ja iga aastaga  suureneva lõhe ära lahendamiseks. 

WFOTi (World Federation of Occupational Therapists) hinnangul (WHO, lk 5, link) on vaja kõigi inimeste tegevusteraapia vajaduse tagamiseks 750 tegevusterapeuti 1 miljoni inimese kohta. COTECi (Summary of the Profession, 2025, lk 30, link) 2025. aasta statistika põhjal on Euroopas (33 riiki) keskmiselt 334 töötavat tegevusterapeuti 1 miljoni inimese kohta (Taanis  miljoni kohta 2282, Rootsis 1195, Norras 1080, Soomes 714 jne). Eestis on hetkel umbes 155 töötavat tegevusterapeuti ehk umbes 33% Euroopa keskmisest  (2024 oli õdedel vastav näitaja 79,5% ja arstidel 87,5%). WFOTi suhtarvu tagamiseks Eestis oleks vaja juurde u 875 tegevusterapeuti ja Euroopa keskmise saavutamiseks u 400 tegevusterapeuti. Inglismaa tuleviku tööjõu vajaduse põhjal (sest Eestis seda tegevusterapeutide osas kahjuks tehtud pole!) vajaksime järgmise 15 aasta jooksul lisaks veel 300-550 tegevusterapeuti, et katta ära tegevusteraapia teenuste täiendav vajadus. WHO 2022-2023. a Poola rehabilitatsiooni tööjõu hindamise aruande (vt siit) suhtarve silmas pidades oleks Eestis vaja kokku umbes 1060 tegevusterapeuti.

Rõhutame, et tegevusteraapia on näidustatud kõikidele isikutele, kellel juba on tegevusvõime piirangud (raskused vajalike ja/või tähendusrikaste tegevuste ja rollide sooritamisega) või oht nende tekkeks. Väiksemat või suuremat sekkumist vajavaid tegevusvõime piiranguid esineb kõigil inimestel teatud hetkel elus. Täiendavate tudengite vastuvõtt toetab tervishoiu tegelikke vajadusi, kuna: 

1. Juba täna on tegevusterapeutide puudus nii haiglates kui ka rehabilitatsiooniasutustes.
2. Tegevusterapeutide arvu suurenemine ja nende suurem rakendamine esmatasandil aitab luua tugevamat esmatasandit, mis on üks Eesti tervishoiupoliitika eesmärkidest.
3. Tegevusterapeutidel on võtmeroll inimeste iseseisvuse toetamisel – sekkumised aitavad inimestel kauem ja turvalisemalt kodus elada (väheneb hooldekodusse ja haiglasse sattumine, hoolduskoormuse kasvu ennetamine), osaleda aktiivselt tööelus (väheneb töötuks jäämine või töötuna olemise kestus) ning loob võimalused lapse arengu potentsiaali maksimaalseks kasutamiseks.
4. Laste ja noorte seas sagenevad arengulised ja vaimse tervisega seotud probleemid, mille puhul tegevusteraapia on tõenduspõhine ja vajalik sekkumine.
5. Rahvastiku vananemine ja traumade sagenemine suurendab vajadust taastusravi ja tegevusteraapia teenuste järele.
6. Tegevusterapeutide suurem kaasamine vähendab teiste tervishoiutöötajate (perearstid, õed, eriarstid) koormust, parandades kogu süsteemi tõhusust.
7. Õigeaegne tegevusterapeutiline sekkumine aitab vähendada täiendavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning toetuste vajadust (vähendab kulusid), luues nii inimestele kui ka riigile olulist lisandväärtust. 
8. Suurem tudengite arv toetab teadus- ja arendustegevust ning eriala arengut, mis aitab tõsta tervishoiusüsteemi kvaliteeti ja innovatsioonivõimet.

Lisaks kõigele eelnevale on suur puudus tegevusterapeutidest ennetuse ja kogukonna valdkonnas. Tegevusteraapia kui elukeskkonnas toimuv ja inimesekeskne sekkumisviis pakub mitmekülgseid võimalusi ennetustegevuseks, mis toetab tervise hoidmist, elukvaliteedi parandamist ning sotsiaalset kaasatust. Tegevusterapeudid on koolitatud hindama ja mõjutama inimese igapäevast toimetulekut, oskusi ja keskkonda, mis teeb neist olulised partnerid kogukonnapõhistes terviseedendus- ja ennetusprogrammides.

Raamatus Occupational Therapy in Community-Based Practice Settings (Scaffa & Reitz, 2013) tuuakse esile mitmeid valdkondi, kus tegevusterapeudid saavad ennetustegevuses osaleda. Näiteks kukkumiste ennetamine eakate seas hõlmab riskihindamist, tasakaalu ja liikumisoskuste arendamist ning elukeskkonna kohandamist. Varajase sekkumise programmid lastega keskenduvad sensoorse töötlemise ja motoorse arengu toetamisele, et ennetada hilisemaid arenguprobleeme. Elustiili kujundamise sekkumised aitavad inimestel kujundada tervislikke harjumusi, mis ennetavad kroonilisi haigusi nagu diabeet või südame-veresoonkonna haigused.

Mujal maailmas osalevad tegevusterapeudid ka töötervishoius, pakkudes ergonoomilisi hindamisi ja õpetades õigeid töövõtteid, et ennetada tööga seotud vigastusi. Eestis osutatakse hetkel seda teenus tööalase rehabilitatsiooni raames kui on juba tekkinud tervisekahjustus ja töövõimelangus. Samuti loovad nad kogukonnapõhiseid programme, mis toetavad aktiivset vananemist, sotsiaalset osalust ja vaimset heaolu.

Teoreetiliselt toetab tegevusteraapia ennetustegevust ökoloogiline lähenemine, mille kohaselt inimese tervist mõjutavad mitmed tasandid – individuaalsed teadmised ja hoiakud, sotsiaalne võrgustik, organisatsioonilised struktuurid, kogukonna normid ning poliitilised ja majanduslikud tingimused. Tegevusterapeut saab sekkuda igal tasandil, pakkudes haridust, keskkonna kohandamist, oskuste õpetamist ja kogukonna kaasamist.

Tegevusteraapia ennetuslik potentsiaal on märkimisväärne ning selle rakendamine kogukonnapõhises praktikas aitab vähendada terviseriske, toetada inimeste iseseisvust ning edendada tervist laiemalt. Soovitame tegevusterapeutide rolli ennetustegevuses senisest enam tunnustada ja seda kajastada vastuvõtu arvude suurendamisel.

Küsimus 3: Kas näete vajadust mõne täiesti uue suuna (eriala, spetsialiseerumine) järele, mida tuleks esimest korda konsensusleppesse kaasata ning miks?

Meie vastus: Konsensusleppesse tuleks kaasata kindlasti ka eraldi terviseteaduse magistri õppekohad spetsialiseerumisega tegevusteraapia suunale (10 kuni 20 õppekohta aastas). Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimub hetkel vastava õppekava loomine. Magistriõpingute võimaldamine ning suurest tegevusterapeutide tööjõuvajadusest tingituna on plaanis lühendada bakalaureuse taseme õpet 4 aasta pealt 3 aasta peale. Valitsuse initsiatiivil lühendatakse Taanis samuti tegevusterapeudi õppekava 3,5 aasta pealt 3 aasta peale selleks et paremini reageerida ühiskonna tõusvale tegevusteraapia vajadusele (neil lõpetab iga aasta 450 tegevusterapeuti olukorras, kus neil on juba 13 450 tegevusterapeuti). Eesti inimeste arvu arvesse võttes tähendaks see, et iga aasta lõpetaks 97 tudengit olukorras, kus juba on 2824 tegevusterapeuti (Eestis hetkel – keskmiselt 13 lõpetajat olukorras, kus töötavaid tegevusterapeute on umbes 155). 

Magistritasemega tegevusterapeutide olemasolu on oluline eriala teaduspõhisuse ja akadeemilise arengu seisukohalt. See võimaldab süvitsi tegeleda keerukamate juhtumitega, arendada uusi sekkumismudeleid ning pakkuda kvaliteetsemat ja tõenduspõhisemat teenust. Samuti loob see eeldused rahvusvaheliseks koostööks, mis on hädavajalik eriala arenguks ja innovatsiooniks. Magistriõpe võimaldab tegevusterapeutidel osaleda teadusprojektides, arendada erialast koolitusvõimekust ning panustada kogukonnapõhiste sekkumiste väljatöötamisse, mis on eriti oluline vananeva rahvastiku ja vaimse tervise probleemide kontekstis.

Eestikeelse magistriõppe olemasolu toetab eesti teaduskeele ja tegevusteraapia erialakeele säilimist. See loob võimaluse eestikeelse erialakirjanduse ja juhendmaterjalide loomiseks, mis on vajalikud nii praktiseerivate spetsialistide kui ka tudengite jaoks. Lisaks aitab kõrgem haridustase tegevusterapeutidel arendada professionaalset ja kriitilist mõtlemist, mis omakorda suurendab suutlikkust pakkuda teenust keerukamate juhtumite puhul ning viia läbi ühiskonnale vajalikke koolitusi ja sekkumisi.

Ühtlasi tahame juhtida tähelepanu sellele, et abivahendispetsialistide haridusvõimalused ja kvalifikatsiooninõuded vajavad täiendavaid arutelusid, kuna nad on samuti OSKA raportitest välja jäänud tööjõud ning plaanitava meditsiiniseadmete ja abivahendite integreerimise reformiga kavatsetakse kaotada ära nende osas igasugused nõuded. Eesti Tegevusterapeutide Liit ei nõustu sellega, et abivahendi osas nõustavale, abivahendit kohandavale ja inimesele selle kasutamist õpetavale isikule ei kehti mingeid hariduslikke ega tööalaseid nõudeid.

Anne-Mari Viikman
Eesti Tegevusterapeutide Liit
Juhatuse esimees

Ida Joao-Hussar
Eesti Tegevusterapeutide Liit
Juhatuse liige

***

Pöördumisele on lisatud toetuskirjad:

• EPIKoja toetuskiri
• COTEC endorsement
• WFOT endorsement

Hea tudeng, kui Sul on idee, mida soovid ellu viia, aga rahaline tugi on seni jäänud puudu, siis nüüd on sinu võimalus!

📅 1. oktoobril 2025 avanes taas võimalus esitada oma projekt Eesti Tegevusterapeutide Liidule rahastuse saamiseks.

👉 Konkursi eesmärk on aidata kaasa tudengite ideede elluviimisele, toetada tegevusteraapia eriala arengut ning tõsta ühiskonna teadlikkust tegevusteraapiast.
👉 Projekt võib olla seotud mõne õppeaine sooritamiseks vajalike ülesannete täitmisega, võib sisaldada eriala tutvustamist, ürituste korraldamist, infomaterjalide koostamist, õppevahendi loomist/tõlkimist jne.
👉 Rahastuse kogusumma on 150 eurot.

📌 Taotluste esitamise periood: 01.10.–31.10.2025 kell 23.59.
📌 Taotlemise eelduseks on kuulumine Eesti Tegevusterapeutide Liitu.
📌 Täpsema info ja statuudiga tutvu SIIN.

Pärast tähtaja kukkumist vaatab hindamiskomisjon kõik projektid üle ning teeb oma otsuse.

🌱 Ära lase oma ideel sahtlisse jääda, vaid anna sellele võimalus kasvada!

Head kolleegid!

Igal aastal on meil suurepärane võimalus tunnustada oma valdkonna säravamaid tegijaid – neid, kes annavad jõudu ja inspiratsiooni nii meile endile kui ka kõigile teistele, kellega nad kokku puutuvad.

Väärilisi nominente ootavad kolm tiitlit:
🦸‍♀️ Aasta Superkangelane – kolleeg, kelle panus ja pühendumus väärib aplausi.
📣 Aasta Suunamudija – tegevusterapeut, kes on eriala nähtavamaks ja mõistetavamaks teinud.
✨ Aasta Tegu – samm, algatus või projekt, mis on muutnud midagi oluliselt paremaks.

Me teame, et meie seas on palju imetlusväärseid kolleege, aga igal aastal on meil üks ja sama mure: liiga paljud mõtlevad “ah, keegi teine kindlasti esitab”.
👉 Kui kõik mõtlevad nii, jääbki paljudel väärilistel kangelastel ja tegudel tunnustus saamata.

Seega – ära lase sellel juhtuda!
Mõtle korraks: kes on see kolleeg, kes sind viimati inspireeris, üllatas või kellele sa tahaksid öelda “aitäh” suure häälega?
Just nüüd on see hetk, kui saadki seda teha!

Nomineerimise ankeet leiad SIIT.
Tähtaeg: 05.10.2025 kell 23:59

Teeme nii, et sel aastal ei pea me enam rääkima väikesest nomineerimise protsendist, vaid suurest tänulikkusest ja uhkusest oma imetlusväärsete kolleegide üle 💪